Skip to content

Tühjust täiustades

29. jaan. 2010

                                                                                Foto: Mait Jüriado

Kõlab vist üsna kummaliselt see pealkiri – „Tühjust täiustades“ :) Kuna eelmine blogipostitus sai vaid pildiline (küll väikse kommentaariga), siis mõtlesin, et seda tühjuse teemat võiks pisut veel ka sõnade abil täiustada. Või täiendada. Täita (nagu teetassi) eriti ei sooviks …

Kuid miks ma panin eelmine kord blogi „looks“ vaid pildi? Jaapani vanades traditsioonides ja üldse Idamaades ongi vähem igasugust pikka seletamist ja selgituste jagamist. Kui on midagi väga olulist, siis sellele pigem osutatakse. Näiteks mingi pildi või mõistuloo abil. Ja küll me ära tabame, millest jutt ehk mida öelda tahetakse. Loomulikult teeme seda igaüks oma kogemuste baasil. Nii et – ega ma tegelikult ei tea, mida sinus see pilt esile kutsus, mille ma tühjuse teema alla panin. See on üks tükike taevast, mis aga tähelepanelikumalt vaadates täiesti tühi ei ole. Siinses taevakillus on näha ka pilveloore ning võib aimata, et toimub pidev liikumine. Jaapanist pärinev wabi-sabi rõhutab nii tühjust, kui ka pidevat muutumist. Tühjus on võimalus. Tühi vaim on avatud ja vastuvõtlik. Läänemaailmas on aga tühjus midagi negatiivset. Võtame kasvõi meie väljendid: „mul pea täitsa tühi otsas“, „tühjus hinges“, „tühi kott ei seisa püsti“, „tühi töö ja vaimu närimine“ jne jne. Ikka on tegu sellega, et midagi on korrast ära, puudulik. Eesti keele seletavas sõnaraamatus on tühjuse üheks tähenduseks antud tühisus, sisutus („elu hall tühisus“). Positiivsena nähakse meie kandis enamasti ikka seda, kui ollakse midagi täis. Jah, isegi „täitsa täis“ (st alkoholiseerunud) on väljend, millega sageli tähistatakse, et ollakse lõbus ja seltskondlik. Küsitav. Kuid peale selle peetakse meie ühiskonnas positiivseks ka seda, kui ollakse täis teadmisi. Faktide- ja teadmistepõhine ühiskond on siinkandis väärtus. Hea on muidugi ka see, kui külmkapp täis, rahakotist rääkimata („kes on süüdi riigikassa tühjuses“ – veel üks näide seletavast sõnaraamatust :)). Täitsa põnev on uurida seletavas sõnaraamatus toodud tähendusi sõnade „tühjus“, „tühi“ ja „täis“ kohta ja nende üle mõtiskleda – soovitan! Kel on lääne ja ida mõttemaailmade ja erinevate kultuuritüüpide teema vastu suurem huvi, sellele soovitan lugeda Jaan Kaplinski raamatut „Paralleele ja parallelisme“.

Kui veel ruumilise poole pealt tühjuse teemal paar tähelepanekut teha, siis mulle isiklikult meeldib elada keskkonnas (kodus), mis ei ole liigselt mööbli ega asjadega ülekuhjatud. Piisavalt ruumi asjade vahel annab mulle hingamisruumi. Kokkukuhjatud mööblitükid, mis on asjade all lookas, mõjuvad mulle kammitsevalt ja rusuvalt. Ei, ega ma mõtlegi, et kodu peaks olema kui muuseum, kus on üksikud asjad eksponeeritud. Ja mulle ei meeldi ka liiga steriilne-lage kodu, mis meenutab pigem haiglapalatit. Ükskõik millised äärmused on ebameeldivad. Aga pigem vaimu ergastav asjade vähesus kui hingemattev üleküllus. Ja kui ruumis on piisavalt tühjust, siis aitab see olulisel paremini esile tulla.

Seega võib tühjus olla ka midagi positiivset. Ma olen selles veendunud. Usun, et mitte täidetud, vaid täiustuv elu on see väärtus, mille poole püüelda. Kõige kaunimalt on seda väljendanud poetess Doris Kareva:

Tühjusest tühjusesse kulgeb

teekond täiusejanus –

südametõeluse poole

pöördunud palveränd.

/Doris Kareva/

Moonika King

Advertisements
No comments yet

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: