Skip to content

Vitamiin S

11. veebr. 2010

                                                                             Foto: Mait Jüriado

Inimorganism vajab teatavasti piisavas koguses vitamiine. Vitamiine on igasuguseid ja suurema osa neist omistame toidu kaudu. Kuid näiteks ka päike on üks vitamiiniallikas. Päikesest tuleva ultraviolettkiirguse abil moodustub meie kehas D-vitamiin. Eestis ongi talvekuudel oht kroonilisele D-vitamiini puudusele, selle vitamiini defitsiidist võivad meie luud hapraks muutuda. Aga inimesel on vaja head ja tugevat skeletti! Kuid on veel üks vitamiin, millele tasub tähelepanu juhtida – see on „vitamiin S“. Selleks, et meil oleks hea olla, on peale tugeva luustiku vaja ka tugevaid, turgutavaid, vastastikku rikastavaid inimsuhteid. „Vitamiin S“ tähistabki sõprussuhteid – ilma milleta me närtsiksime samamoodi nagu ilma päikesevalgusetagi. „Vitamiin S“ on tegelikult hädavajalik elueliksiir.  Head sõbrad on sellised lähedased inimesed, kellega saab olla vahetu, kellega saab jagada muresid ja rõõme. Sõbrad on need, kellega saab ka koerustükke korda saata (olenemata vanusest!), kellega koos naermine on üks tõhusamaid immuunsüsteemi tugevdajaid üleüldse. Ka arstiteadlane Aili Paju väidab, et kõige rohkem mõjutavad meie energeetilist seisundit inimsuhted ja meie valikud. Usaldus ja aus mäng inimsuhetes avaldavad meie enesetundele tohutut mõju, eetikal on innustav vägi. Niisiis – ära unusta hoolt kandmast selle eest, et sul oleks piisavalt „S-vitamiini“!

Ehkki meie maal on viimastel aastatel hakatud 14. veebruari tähistama sõbrapäevana (mujal maailmas on Valentinipäev pigem armunutele), võib sõprust tähistada ju kogu aeg, ilma konkreetse päevata. Aga olgu, selle konkreetse kuupäeva eel ja ajal võib ju sõpruse teemal natuke rohkem mõtiskleda sellegipoolest. Kui ma hakkasin eelseisva Lugemisnurga-ürituse jaoks sõpruse-teemalisi raamatuid meelde tuletama, siis esimesena turgatasid mulle kohe pähe lasteraamatud. Loomulikult on see lastele üks olulisemaid teemasid. Nii koduõues kui ka lasteaias mängides on ikka tähtis „A, onju sa oled mu sõber?“, „B-ga ma ei mängi, ta ei ole mu sõber“ jne jne. Mulle meenusid Astrid Lindgreni oivalised raamatud, mulle meenus  Antoine de Saint-Exupéry„Väike prints“ (eriti seal see rebase taltsutamine), aga mulle meenus ka William Golding’u „Kärbeste jumal“ (grupipsühholoogia sõprussuhetest ja julmadest mängudest). Sõprusel on eri tahkusid, sõbrasuhted käivad samuti läbi erinevaid faase, sõbrad võivad aastatega võõraks muutuda, sõprus võib kannatada suurte konfliktide käes, kuid tõeliselt head ja lähedased sõbrad on väikestele erimeelsustele vaatamata meile siiski üheks suurimaks energiaallikaks. Ainus, mis “S-vitamiini” toime hävitab ja meid mürgistab, on reetmine ja usalduse kuritarvitamine. Ma ei tea, kas sellele vastumürki või desinfitseerivat vahendit üldse leidubki … Aga ma tean, et „vitamiin S“ on midagi, mis mulle tõeliselt head teeb ja see on ainuke „ravim“, mida ma rõõmuga sisse võtan. Ja jagan heldelt teistelegi :) Üks kauneimaid sõpruse kirjeldusi, mida ma siiani lugenud olen, on pärit Kahlil Gibranilt:

Sõber on vastatud vajadus. Tema on see põld, mida te külvate armastuses ja lõikate tänumeeles. Ja tema on teie toidulaud ja tulease. Sest tema juurde te tulete oma näljas ja teda otsite oma meelerahuks.

Kui sõber kõneleb sellest, mis tal mõttes, siis ei karda te eid omaenda meeles ega hoia tagasi ka jaad. Ja kui ta on vait, ei lakka te süda kuulatamast tema südame lööke; sest sõnadetagi sünnivad sõpruses kõik mõtted, kõik ihad, kõik lootused jagatuna rõõmus, millest ei kõnelda. Kui lahkud sõbrast, siis sa ju ei kurvasta; sest see, mida armastad temas enim, võib tema äraolekul selgida just niisamuti nagu mäetipp ronijale tasandikult kõige selgemini kätte paistab. Ja ärgu olgu teie sõprusel muud otstarvet kui hinge sügavnemine. Sest armastus, mis ei otsi muud kui oma müsteeriumi avanemist, ei ole mitte armastus, vaid väljaheidetud võrk; ja sinna kinni jääb vaid tühine.

Ning las kuuluda parim sinus su sõbrale. Kui tal tuleb tunda su mõõnaaega, siis saagu ta tuttavaks ka tõusuga. Sest kes on sõber sulle, kui otsid teda tundidel, mida surnuks lüüa? Otsi teda alati eluküllastel tundidel. Sest tema osa on vastata su vajadusele, mitte aga täita su tühjust. Ja jagagu teie sõpruse magususes naeru lustiks teistelegi. Sest just pisiasjade kastepiiskadest leiab süda oma koiduvärskuse. /Kahlil Gibran, „Prohvet“/

Mina lähengi nüüd kohe ühe oma armsa sõbraga kokku saama ja koos temaga kinno meelt lahutama. Ja ära siis unusta sinagi tänast „S-vitamiini“ doosi manustamast! :)

Moonika King

Advertisements
No comments yet

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: