Skip to content

Imepärane intuitsioon – wabi sabi (5)

9. märts 2010

                                                                                  Foto: Mait Jüriado

Ma ei ole päris kindel, kas tänase blogipostituse teema valikul mängis mingit rolli ka eile meedias kajastust leidnud naistepäeva tähistamine, aga minul tekkis soov mõtiskleda intuitsiooni üle. Sõnale „intuitsioon“ lisatakse tihtipeale ju täiend „naiselik“. Naiselikkusega seostatakse intuitsiooni vististi seepärast, et seda soovitakse vastandada „mehelikule“ loogikale, seaduspärasustega paika pandud ratsionaalsusele. Loogikal on teatavasti omad reeglid, intuitsioon seevastu aga midagi totaalselt ähmast. Ähmast … nagu naised? :) Hmm. Ka siinse teema juurde valitud pildil on ähmased täpikesed. Ma usun, et jäädvustada on püütud mingit imelist sädelust. Näha on üksikuid värvilisi sädeluskillukesi, aga võime aimata selle taga peituvat tervikut. Mis see olla võiks, sellele ma praegu mõistuspärast selgitust leida ei oska. Niisiis, intuitsioon kui ähmane sädelus. Kuid see ei ole midagi negatiivset! Lääne kultuuriruumis on tõepoolest peetud mõistuspärasust, mõistlikku käitumist, oma tunnete läbimõtestamist küpse inimese „normaalseks“ elu elamise viisiks. Argumenteeritud väited, faktide- ehk tõenduspõhine teadus, korralik äristrateegia – just neid peetakse meie kandis väärtusteks. Aga äkki ongi see kõik liiga ühele poole kallutatud? Äkki on ratsionaalsuse toonitamine põhjustanud meie väärtuste-kaalukausi kukkumise ühele poole? Äkki ei ole me elu seotud ainult pea ja ajuga? …

Intuitsioon ehk vaist on tõepoolest midagi, mida ei saa mõõta. Ei ole võimalik teha võrdlusastmeid: vaistlik – vaistlikum – kõige vaistlikum. Ei ole ju? Kui mingi otsus langetati vaistlikult, siis lihtsalt vaistlikult ja punkt. Intuitsioon asub teispool võrdlusastmete süsteemi ja mõõdetavust. Intuitsioon on tunnetus – „jah, nii see on“. See on see. Tema on see. Ma lihtsalt tean, et see on nii. Ja see teadmine peabki paika! Vaist, sisetunne, intuitsioon ei peta. Selle kohta öeldakse veel ka „kõhutunne“. Nii et, tasub oma kõhtu usaldada. Mul tekkis kohe väike uitmõte: võib-olla tähendabki ütlus „armastus käib kõhu kaudu“ hoopis seda? Mitte nagu tavaliselt sellest aru saadakse, et kes kokata oskab, see saab mehele, vaid et armastus on vaistlik äratundmine. Vaist on tark ja esimene tunnetus on paraku enamasti õige. Meenuta kasvõi oma koolitunde – kontrolltöödes ja testides osutusid hiljem õigeks ikkagi need vastused, mis sa esimesena kirjutasid. Oli ju nii? Kui sa nendes hiljem kahtlema hakkasid, kirja pandud vastuse läbi kriipsutasid ja selle asemel midagi muud kirjutasid, siis parandasid sa reeglina oma õige vastuse valeks.

Nüüd aga tekib küsimus, et kui intuitsiooni abil langetatud otsused ja valikud on tegelikult õiged, miks me siis seda ei kasuta? Miks me vaagime ja kaalutleme ja mõtleme end suisa hulluks, kui saaksime intuitsiooni abil oma eluteed palju lihtsamalt käia? Ma ei oska sellele muud vastata, et ju me siis ei oska intuitsiooni kasutada. Ju me ei usalda intuitiivset taju ja teadmist. Ju on meile niivõrd sisse kodeeritud see, et faktidel ja mõistusel rajanev on ainuõige moodus. Ebaratsionaalsus näib ebanormaalne (= mitte-normikohane). Jaan Kaplinski on öelnud: „Me kardame seda, et asjad ja meie ise võiksime olla midagi muud, midagi piiritlematut, laialivalguvat, teistega kokku sulavat.“ Intuitsioon ei ole ju midagi selgepiirilist, konkreetset, mõistuse abil selgitatavat. Seega, loogikareeglite järgi elamine näib lihtsalt kuidagi kindlam. Kas see ka nii on, selles pole ma kindel. Võtame näiteks depressiooni. Seda esineb erineval moel, raskemal ja pisut kergemal kujul. Sellel võib olla palju erinevaid põhjuseid. Aga üheks depressiooni küüsi langemise põhjuseks on kindla peale ka ülemõtlemine. Mingi masendust tekitav mõte muudkui keerleb peas, keskendutakse sellele ja tekitatakse veel igasuguseid negatiivseid seoseid juurde. Tekib täielik ülemõtlemisest tingitud nõiaring, millega kaasneb rusutus, ärevus ja enesehinnangu langus. Oma mõtteis ollakse kas minevikus kinni või muretsetakse üleliia tuleviku pärast, olevikus ei taheta või ei osata enam olla. Üksipäini, omaenese jõul võib taolisest olukorrast välja pääsemine raske olla. Mis siis aitab? Võiks ju öelda lihtsalt: „Mõtle vähem!“ Sellest võiks abi olla, aga see on üsna lihtsustatud soovitus. Aga kuidas oleks: „Mõtle teistmoodi!“ Kah kummaline… aga see on võimalus! Siin võib kasu olla asjatundja abist, kes püüab sind mõtete virrvarrist välja juhatada ja näitab küsimuste abil teisi perspektiive. Kuid ka ise tasub samm-sammu haaval hakata arendama oma intuitiivset poolt. Kuidas? Intuitsiooni soodustab see, kui ei mõtle millelegi ponnistatult, kui olla käesolevas hetkes, olla süüvinud sellesse, millega parasjagu tegeletakse – olgu selleks siis musitseerimine, leiva küpsetamine, panni pesemine või miks ka mitte lugemine. Ühele asjale keskendumine aitabki arendada intuitiivsust. Siis ei ole me meeled hõivatud mitme eri asjaga, vaid oleme haaratud ühest asjast käesolevas hetkes. Ma olen alati täielikus hämmingus, kui näen-kuulen mõnd ansamblit improviseerimas. Kuidas nad seda teevad?? Peale musikaalsuse ja instrumendi valdamise peab neil olema suurepärane intuitsioon. See on minu arvates ainuke selgitus nendele nauditavatele jam-sessionitele. Ja muusikutel õnnestub improvisatsioon vaid siis, kui nad on käesolevas hetkes, kui nad on muusikas täiesti sees, kui nad tajuvad oma kaasmuusikuid. Imetlusväärne!

Siin ja praegu olemine avardab taju ja seeläbi võime vabaneda ka mõtetetulvast. Keskendumine piltlikult öeldes „toidab kõhtu“. Jällegi jõuan ma sinna, et lihtsus ja vähesus võivad meie vaimu rikastada (vaata eelmisi blogipostitusi wabi-sabi teemal). Ma usun, et intuitsioon on nagu kompass, mis meid läbi elu juhatab. Meis on peidus teadmised ja teadmine, mida me mõistuslikult kogu aeg ei teadvusta. Me isegi ei tea, et meil on olemas selline sisemise tarkuse varasalv. Kaalukate otsuste langetamisel tasub aga selle varasalve ust paotada ja oma „kõhutunnet“ spontaanselt usaldada. Seda toonitavad nii psühholoogid, kui ka sellised kuulsad teadlased nagu Albert Einstein, kes on väitnud: „Ainuke tõeliselt väärtuslik asi on intuitsioon.“

Moonika King

Advertisements
No comments yet

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: