Skip to content

Tõsiselt naljakas?

31. mai 2010

„Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas?“ küsis kunagi poeet Artur Alliksaar. Mulle näib, et tõsine olek on viimasel ajal saavutanud ülekaalu… Kergust, heatahtlikku naljatamist ja hetki, mil südamest naerdakse, napib nati. Ometi on ju teada-tuntud tõde, et naer on terviseks. Seda fakti on kinnitatud erinevate meditsiiniliste uurimustega juba aastakümnete jooksul. Ning sel teemal on ka toredaid filme tehtud, esimesena meenus mulle väga muljetavaldav „Patch Adams“. Tõeline buum huumori ja tervise teemaliste teaduslike uurimuste ja erialaste konverentside alal sai Euroopas aga alguse 1990. aastatel. Lähedamalt puutusin sellega kokku oma teadustöös, kuna minu kaasjuhendaja prof Anne Belcher’i (Johns Hopkinsi ülikool, USA) üheks uurimisvaldkonnaks oli justnimelt huumor teraapias (konkreetselt: õenduses). Samuti olen ma hea huumori mõju kogenud ise patsiendi rollis olles. Ja kuigi ütlus „naer on terviseks“ peaks meile kõigile hästi teada olema, arvan, et sel teemal võiks ikka ja jälle sõna võtta.

Huumorit peetakse enamasti millekski positiivseks, aga keerulisemaks ja tundlikumaks muutub naljatamise teema siis, kui asi kaldub kas irooniasse või sarkasmi. Sel juhul pole huumor enam midagi tervistavat, vaid võib mõjuda pigem mürgina. (Seda tasub eriti meeles pidada teistest kultuuridest või sotsiaalsetest ringkondadest pärinevate inimestega nalja tehes.)

On üsna võimatu täpselt defineerida, mis see huumor tegelikult on. Aga kahtlemata on huumor seotud spontaansuse, situatsioonikoomika või teatud normide nihutamise või rikkumisega. Ja huumorisooned on meil kõigil natuke omamoodi. Aga nali toimib! Huumori emotsionaalne mõju inimesele võib olla: oma isiksuse tugevam aktsepteerimine; avatuse ja sisemise harmoonia väljendamine (oskus suhtuda elujuhtumitesse teatava meelerahuga); hirmu vähendamine; uue vaatenurga ehk „teise mätta otsast“ vaatamine; ohtlike olukordadega toime tulemine; tähelepanu eemale juhtimine. Huumor võib olla eneseirooniline (Hommikul peeglisse vaadates: Ma vist küll ei tunne sind, aga ma pesen sul siiski hambaid.), suhetest (Kaks ema räägivad oma täiskasvanud poegadest. Üks lausub: „Minu poeg on hakanud mediteerima. Ma küll ei tea, mida see tähendab… aga see on kahtlemata parem kui niisama istumine ja mittemidagi tegemine.), või ka lihtsalt mõttetus (Siga seisab pistikupesa ees ja küsib: „Noh, semu, kes küll sind sinna kinni on müürinud?“).

Huumori mõju pole aga mitte ainult psühholoogiline, vaid naermisega on seotud ka erinevad füsioloogilised protsessid. Siin võib mainida eelkõige lihaste lõdvestumist, stressihormoonide vähenemist, immuunsüsteemi tugevnemist, valu vähenemist ja kopsude tegevuse paranemist. Muide, kasulikud on ka naermisel tekkivad emotsionaalsed pisarad, sest erinevalt vesistamisest sibulate koorimisel viivad need pisarad mürgiseid aineid kehast välja! Nii et on mitmeid põhjuseid, miks huumoriteraapia ehk heatahtlik naljatamine on vägagi näidustatud (ka haigete inimestega!). Nagu ma alguses mainisin, on huumori teema meditsiinis ja hoolekandes aina populaarsemaks muutunud. USAs võib patsient haiglasse sattudes arvestada ka sellega, et medõde küsib temalt anamneesi võttes küsimusi nagu: „Mille üle Te naerate? Milliseid naljakaid mälestusi on Teil oma lapsepõlvest? Kas Teie huumorisoon on haiguse jooksul muutunud? Millal Te viimate südamest naersite?“ Loomulikult on õed kõiges selles koolituse saanud ja vajalik on professionaalne lähenemine. Aga ka mina mäletan om haiglasviibimise-ajast, kuivõrd turgutavalt mõjus meditsiinilise personali naljatlemine, oli selleks siis kas mõni sõnamäng või situatsioonikoomika. Huumor, naljakad elusituatsioonid või komöödiafilmid, mõjuvad vägagi tervistavalt, kui juba ollakse haigestunud. Ning huumor on igati kasulik ja käepärane vahend ka hea enesetunde säilitamiseks ja tõbede ennetamiseks (lõõgastab, vabastab vaimsest kramplikkusest, tugevdab immuunsüsteemi).

Aga kuidas sinul huumoriga lood on? Millist huumorit sa naudid? Kas teed ka ise nalja? Kas sa suudad ka iseenda üle naerda? Suudad sa humoorikat leida ka stressirikastes olukordades?

Ja lõpetuseks taas Artur Alliksaare küsimus: „Kas nalja välja mõelda või mõtet välja naerda?“ … Igatahes soovin ma sulle sel suvel võimalikult palju (südamest tulevat) naeru! :)

Moonika King

Advertisements
One Comment leave one →
  1. 16. juuni 2010 15:48

    http://www.kassablog.com seal ka palju nalja

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: