Skip to content

Keha poeesia…

21. juuli 2010

Mis see keha poeesia küll olla võiks? … Aga otse loomulikult – tants! Aurelius Augustinus on öelnud:

„Ma ülistan tantsu, sest see vabastab inimese asjade koormast, ühendab üksikud üheks. Ma ülistan tantsu, mis nõuab ja soodustab kõike, tervist ja selget vaimu ja hõljuvat hinge. Oo, inimene, õpi tantsima, sest muidu ei tea taevased inglid, mida sinuga peale hakata.“

Ma loodan, et taevastel inglitel on minuga plaan olemas, sest mulle väga meeldib tantsida… :) Ja täna on põhjust tantsust rääkida ka, sest kohe algava Viljandi Folgi teemaks on sel aastal just nimelt tants.

Tants on loominguline liikumine, tants on suhtlemine, tants on keha poeesia. Keha liigutuste rütmilise kordamise läbi (ehk ühesõnaga tantsu läbi) on inimesed end väljendanud ürgsetest aegadest peale. Juba vanaaja kaljujoonistel on kujutatud tantsivaid inimesi. Vanimaks taoliseks pildiks peetakse „Sarvilist shamaani“, see kujutis on rohkem kui 10 000 aasta eest jäädvustatud Püreneedes kaljuseinale. Tantsimine on läbi aja pakkunud võimalust ennast väljendada, suhelda, gruppe moodustada ja rituaalseid vajadusi välja elada. Eestis on tantsupeo näol olemas suurepärane tõestus selle kohta, et muusika ja tants tekitavad tugevat kokkukuuluvustunnet.

Kuid miks on nii, et tihtipeale hakkame justkui iseenesest jalga viibutama, kui kuuleme muusikarütme? Miks tekib meil meloodiaid kuuldes tahtmine keha liigutada või kogunisti tantsima hakata? Kogu sellel rütmide tunnetamisel ja tantsimisel on mõju ka meie ajule ja nendele küsimustele otsivad vastuseid aju-teadlased. On teada, et kas siis üksi, paaris või grupis, tantsimine on ajule mitmesuguse toimega. Ajus toimub kehaliigutuste ja muusikarütmide omavaheline sünkroniseerimine, koordineerimine ja ka kaastantsijate liigutustega ühildamine. Pealegi tuleb näiteks tango, flamenco või balleti tantsimiseks oskusi omandada ja treenida. Sama käib muidugi ka erinevate spordiliikide (nt tennis, korvpall…) kohta, mis nõuavad head koordnatsiooni ja täpseid liigutusi. Uuemad uurimused on kindlaks teinud, et on olemas selline neuronaalne võrgustik, mis laseb kas reaalselt tajutud või ka lihtsalt ettekujutatud liikumisprotsesse otse motoorseteks programmideks muutuda.

Näiteks tehti hiljuti katsete abil kindlaks, et nende inimeste ajus, kes jälgivad teiste liigutusi, aktiveeruvad samad ajupiirkonnad, mis on aktiivsed siis, kui inimesed ise liiguvad. Võib-olla oled ka ise kogenud tantsusammude õppimisel, et kõige efektiivsem on õppida teist tantsijat jälgides ja koheselt tema samme järgi tehes. Kuid me võime uusi oskusi omandada ka pelgalt mentaalse treeningu ehk siis lihtsalt vaatlemise abil. Mis liigutuste õppimisel täpselt toimub, seda on teadlased uurinud ja selleks on kasutatud ka magnetresonantstomograafiat. Ühe taolise uurimuse tulemused näitasid, et learning by observing tekitab ajus samasuguseid muutusi, mis tekivad ka learning by doing puhul. Võib öelda, et keerukate liigutuste nagu näiteks tantsusammude õppimine aktiveerib ajus imteerimisvõrgustiku. Seega võib ka  spordivõistluste vaatamine ja nendele kaasaelamine tekitada füüsilist väsimust… Kuid täheldatud on ka vastupidist – et sportlased või head tantsijad on paremad vaatlejad kui näiteks tugitoolisportlased. „Süüdi“ on selles peegelneuronid, mis ühendavad liigutuste tajumise ja planeerimise ühteks võrgustikuks. Paljude teadlaste arvates on nende peegelneuronite tegelikuks eesmärgiks kaasinimeste tegemiste parem mõistmine. Teiste inimeste liigutuste mentaalne stimuleerimine võimaldab hinnata nende tulemusi – näiteks ära arvata, kas kohvitassi suunas kätt sirutav inimene soovib sellest juua või tahab seda laualt ära koristada. Või kui rääkida tantsijast, siis – kas partner liigub temaga koos või astub kohe jala peale. Peegelneuronite abil mõistame ka teiste emotsioone. Meie ajus on olemas neuronid, mis kujutavad teiste inimeste hingeseisundeid. Samamoodi ka tantsimisel – teiste rõõm peegeldub meie ajus ja kutsub meid seeläbi rõõmsalt kaasa tantsima.

Nii et, kui osaled näiteks Viljandi Folgil kas tantsijatele kaasa elades või tatsud seal ise kaasa, siis võib su ajus nii üht kui teist toimuda. Täiesti reaalne on, et võid saada tantsupisiku kaasa. Kuid see pisik on seotud ikkagi naudingu ja heaoluga. Liikumine on ju kasulik üleüldse. Ja loominguline liikumine, keha poeesia, võib ju sel juhul suisa topelt kasulik olla. Seega soovin sulle rõõmsat tatsumist – kas siis aktiivselt kaasa tehes või mentaalselt kaasa elades!

Moonika King

Advertisements
No comments yet

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: