Skip to content

Nägemisest ja näljatundest

22. aug. 2010

Foto: Mait Jüriado

On õhtu. Hubane tuba on soe ja pehme diivan kutsub lõõgastama. Paned põlema väikese lambi, et tuba jääks mõnusalt hämaraks. Lähed tood köögist mõned võileivad ja kausi chipsidega. Lülitad teleri sisse. Ja lased end lõdvaks. Vedeled diivanil, pilk ekraanile klammerdunud,  käsi muudkui krõpsukausi ja suu vahet käimas. Järsku aga tunned, kuidas su sõrmede vahele jääb vaid paljas õhk… Üllatunult avastad enda eest tühja taldriku ja kurva kausi. Kuidas need NII ruttu tühjaks said? …

… Ehk tuleb taoline seik su elust tuttav ette? Sageli me arvame, et täiskõhutunne oleneb sellest, kui palju me oleme söönud, kuid näljatunde leevendamise juures on olulised ka muud aspektid. Seda kinnitavad hiljuti avaldatud tulemused ühe eksperimendi kohta, kus uuriti justnimelt nägemise ja näljatunde (või: täiskõhutunde) seoseid. Psühholoog Benjamin Scheibehenne Baseli ülikoolist viis oma uurimuse läbi ühes Berliini restoranis. Oma katseisikud kutsus Scheibehenne söögikohta, mille eesruum oli küll valgustatud, kuid restoran ise oli pime kui öö. Katseisikuid ehk kliente teenindasid seal pimedad ettekandjad, kellele pimedas ruumis töötamine ei valmistanud mingeid probleeme. Kliendid ei teadnud, et pooltele neist toodi normaalsed portsjonid, pooltele aga üle kolmandiku suuremad portsud. Peale põhiroa söömist pandi tuled põlema ning kliendid võisid endale ise leti äärest magustoitu võtta. Teadlased uurisid, kui palju magustoitu igaüks sõi ning õhtu lõpul paluti katseisikutel täita ankeet küsimustega selle kohta, kui näljased nad olid olnud, kui palju nad sõid ja kas neile toit maitses. Mõne nädala pärast viidi täpselt samasugune eksperiment läbi uute katseisikutega, kuid nüüd einestasid kõik tavalises, valgustatud restoranis. Ilmnes, et nendele, kes nägid, mida nad sõid, avaldas põhiroa portsjoni suurus täiskõhutundele ja sellele, kui palju nad pärast magustoitu võtsid, suuremat mõju. Pimedas ruumis söönutele ei mänginud portsu suurus aga mingit rolli.

Eksperimendi tulemustest võib järeldada et, täiskõhutunnet mõjutas portsjoni suuruse nägemine. Ilma nägemata söömine tähendab seda, et me sööme rohkem ja tunneme end vähem näljaselt. Berliinis läbi viidud katse näitab uurijate arvates seda, kuivõrd tähtis on tervisliku toitumise jaoks söömise keskkond ja kontekst. Oluline on see, kui palju me oma tähelepanu suuname söömise ajal just söömisele.

Nii et – teleka ees manustatud võileivakuhjade “haihtumine” ja kiiresti kahanev snäkiportsjon on leidnud selgituse. Kas me tunneme süües ikka veel näljatunnet või kogeme, et kõht on täis, oleneb seega suuresti sellest, mida me näeme ja millele me tähelepanu on suunatud. Tervislik on süüa ikkagi laua ääres, võtta söömiseks oma aeg, mitte tegeleda samal ajal muuga, suunata oma tähelepanu söömisele, tunda maitset ja nautida head rooga. Ühesõnaga – taas on leidnud kinnitust vana tõsiasi, et teadlik söömine teeb head.

Moonika King

Advertisements
No comments yet

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: