Skip to content

Täna täna

20. okt. 2010

Täna hommikul enne voodist üles tõusmist jäin veel natukeseks sooja teki alla virguma ja ma tundsin, kui õnnelik ja tänulik ma olen. Lihtsalt. Olin tänulik selle eest, et mul on soe tuba ja mõnus voodi. Ja et mul oli olnud hea, kosutav uni. Ja et mul on üht-teist huvitavat sel päeval ees… See äkitsi peale tulnud tänupuhang andis tooni kogu mu järgnevale hommikule. Hea oli olla. Lihtsalt.

Tänulikkus ja tänamine ongi sellised asjad, mis teevad olemise heaks. Mitte ainult sinul endal, vaid kahtlemata ka sellel, keda sa tänad (juhul, kui sa seda talle väljendad). Tänu on nagu naeratus – see ei maksa midagi, aga on äärmiselt rikastav. Peamine on muidugi, et see tuleks südamest. Ja väljuks suu kaudu. Eestimaal olen ma aga millegipärast väga tihti kogenud, et inimestel on raske oma suud väikese tänusõna jaoks avada. Miks küll? … Väike tähelepanek meie igapäeva-situatsioonikoomikast. Ühistransport. Sõitjad põrnitsevad tavaliselt omaette. Suu justkui kinni kleebitud, ainsaks suhtlusvahendiks kehakeel. Peatus läheneb. Kuidas siis väljendatakse seda, et soovitakse väljuda ja kõrvalistujast mööda pääseda? Enamasti hakatakse varakult oma kotti krabistama või kuidagi muudmoodi oma asjade kallal kohmitsema. Väljuda soovija on muutunud rahutuks. Kuid ta istub vaikides edasi. Buss hakkab tempot maha võtma. “Loomulikult” ei pöörduta nüüd kõrvalistuja poole, vaid hakatakse ukse poole teed rajama. Sõnagi lausumata. See on vaid üks situatsioon… Sarnast suhtlemiskoomikat võib avalikes kohtades näha veelgi. Jääb mulje, et eestimaalased on kehakeele kunsti meistrid. Ja ometi on vist kõigi meie emad-isad meile kunagi ühe esimese suhtlemisreeglina selgeks õpetanud sõnakesed “palun!” ja “aitäh!”. Muidugi võib tänu avaldada ka muud moodi. Näiteks kallistades. Või lilli kinkides. Võimalusi on palju…

Tänutunnet on viimasel ajal üsna hoolega uuritud ka psühholoogias. Tänulikkust peetakse oluliseks psüühiliseks ressursiks, mis võib inimese elu üsna palju kergemaks muuta. Tänutunne, kui seda sügavalt tunda, kaitseb meid pettumuste ja kibestumuse eest. Üks tuntumaid tänulikkuse uurijaid on California ülikooli psühholoogiaprofessor Robert Emmons. Tema uurimistulemused kinnitavad, et tänulikud inimesed on õnnelikumad ning oskavad raskete olukordadega paremini toime tulla. Samuti on nad immuunsemad kadeduse, viha ja depressiooni suhtes. Emmons väidab, et tänulikkus ja sellega seotud toimingud tugevdavad sotsiaalseid suhteid ja sõprust. Need omakorda aga mõjuvad hästi nii kehalisele kui vaimsele tervisele. Seega: mida tänulikumad me oleme, seda rohkem on meil põhjust olla tänulik. Juba Cicero on öelnud, et tänulikkus pole mitte lihtsalt suurim kõikidest voorustest, vaid see on kõikide vooruste ema. Ja muuseas, kunagi pole hilja tänamiseks või endas selle vooruse  arendamiseks! Ka psühholoogid Emmons ja McCullough (2003) olid üllatunud oma katsete tulemusest, kuivõrd lihtsate tänulikkuse harjutustega on võimalik end õnnelikuks muuta. Nad lasid oma katseisikutel kümne nädala jooksul korra nädalas üles kirjutada viis asja, mille eest nad olid tänulikud. Katse tulemused näitasid, et need inimesed olid tunduvalt õnnelikumad kui katse kontrollgrupi liikmed, kes pidid kirja panema lihtsalt oma viimase nädala viis sündmust.

Ka sina võid lihtsate harjutustega oma tänulikkust harjutada ja tänutunnet arendada, näiteks:

  • mõtle ühele (või mitmele) inimesele, kellele sa tänulik oled;
  • pane iga päev kirja viis asja, mille eest sa sel päeval tänulik oled (näiteks: täna mu selg ei valutanud, täna paistis päike, täna sain sõbraga kokku…);
  • tee endale tänu-päevik, kuhu saad kirja panna kõik need inimesed, asjad, juhtumised, mis sinus tänutunnet tekitavad. Seda päevikut hea sirvida siis, kui tuju kehva (aga loomulikult ka niisama!);
  • kirjuta väike lugu või loo oma kätega midagi kujundlikku sellest inimesest, kellele sa väga tänulik oled. Võid sellele inimesele ka külla minna ja oma tänu-loomingu kinkida.
  • loo endale väiksed igapäevased tänu-rituaalid. (Üks levinumaid on söögi eest tänamine ehk söögipalve – tänada võid nii söögi valmistajat, kui kõiki teisi, kes on selle heaks töötanud, et see söök sinu lauale jõuaks).

Ma olen veendunud, et siiras ja südamest tulev tänu muudab su olemise helgemaks. Nii et – tee head nii endale kui ka teistele ja… täna täna!

Aitäh sulle, kes sa MinuTasakaalu blogi loed! :)

Moonika King

PS Tänased lugemissoovitused on:

Advertisements
No comments yet

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: