Skip to content

Klassika toidab

19. nov. 2010

© Marge Nelk

Homme, 20. novembril, möödub 100 aastat vene kirjaniku Lev Tolstoi surmast. Teada on meile see kirjanik kindlasti kooli kirjandusetundidest, kus pusisime lugeda ja mõista Tolstoi opus magnum’it „Sõda ja rahu“. Arvatavasti on enamusele meist teada ka romaan „Anna Karenina“ või selle ekraniseering (üks suurepärasemaid Greta Garbo rolle!). Ja võib-olla on sinu kätte sattunud ka mõni Lev Tolstoi sulest pärit jutustus. Minu jaoks ongi need Tolstoi üldinimlikke teemasid ja inimhinge mõtestada püüdvad jutustused midagi eriti hinnalist. Ma ei ole päri Tolstoi kritiseerijatega, kes väidavad, et see vene aristokraadist kirjanik ei tea inimhingest tuhkagi ja on kõik lihtsalt oma sulepeast välja imenud. Just see otsimine, püüdlemine ja kõik need inimeseks saamise kunsti eri nüansid on Tolstoi suurteostes ja ka lühijuttudes kirja pandud haaravalt ning minu arvates ka vägagi tabavalt. No näiteks tema lühijutustus „Kui palju maad vajab üks inimene?“, püüan seda siin lühidalt esitada:

Ühele vaesele talupojale, kes vaevalt omadega ots-otsalt kokku tuleb, langeb ühel päeval osaks ennearvamatu õnn. Rikas maaomanik lubab tal endale nii palju maad võtta, kui ta jõuab päikesetõusust päikeseloojanguni oma jalaga läbi käia. Ainuke tingimus: päikese loojumisel peab ta olema täpselt samas kohas tagasi, kus ta hommikul oma teekonda alustas.

Vaene talupoeg on muidugi kohe üliõnnelik, sest tal ei kulu ju kaugeltki mitte tervet päeva selleks, et käia läbi just parasjagu nii palju maad, kui tal oleks lahedaks ja suisa rikkalikuks äraelamiseks vaja. Ja nii ta asubki rõõmsal meelel teele, ilma kiirustamata, rahulikul sammul. Siis äkki turgatab talle pähe mõte, et seda harukordset võimalust tuleb igal juhul ära kasutada ja oma valdusesse saada nii palju maad kui võimalik. Oma kujutluspildis näeb ta juba, mida ta oma leitud varandusega  peale hakkab ja kuidas ta seda  kõike ära kasutab. Ta samm muutub aina kiiremaks ja päikese asukoha järgi jälgib ta, et ei magaks maha tagasimineku ajapunkti. Ta liigub muudkui edasi ja teeb suure kaare, et ikka rohkem maad saaks. Veel püüab ta ühest tiigist mööda saada, mille ääres on eriti mahlakad aasad ja tagapook väike mets. Ta samm on muutunud tormakaks, hingata on juba raske, laubal pärlendab higi nii jooksmisest kui ka hirmust. Lõpuks, oma viimast jõudu kokku võttes, on ta eesmärgile jõudnud: koos loojuva päikese viimase kiirega jõuab ta tagasi sellesse kohta, kust alustas. Talle kuulub hiiglama suur tükk maad! Kuid sealsamas kukub ta suurest jõupingutusest kokku ja sureb. Ta süda ei pidanud sellisele koormusele vastu.

Ta sai endale vaid selle väikese tükikese maad, kuhu ta maeti. Rohkem pole tal nüüd enam vaja…

Muidugi tasub seda jutukest lugeda originaalis, kogu tolstoilikus  nüanssiderikkas kirjelduses. Aga lugeda tasub – justnimelt vanade, heade klassikute teoseid. Nendes on juttu sellest, kuidas saada inimeseks, kuidas olla inimene – igasugustes olukordades, igasuguseid emotsioone läbi elades. Hea kirjandusklassika on parim hinge- ja vaimutoit. Parem igasugusest praeguse aja eneseabikirjandusest. Ja päris tore on vahel sellest, mida sa lugesid, rääkida ka oma kaaslastega – see võib olla hingele lausa magustoiduks!

Üheks võimaluseks hea kirjanduse teemadel vestlemiseks on meie Lugemisnurk. Me saame kokku juba varsti, 29. novembril kell 18 (ikka Pererahva Pesas, Süda tn 8) ja räägime sel korral Cormac McCarthy teosest „Tee“. See on samuti raamat inimeseks olemise ja inimeseks saamise teest, aga ma hoiatan – sel teel kaasauitamisel (lugemisel) võib päris külm hakata! :) Nii et – soojalt riidesse, kuum teetass manu ja … head teed koos „Teega“! Ning loodetavasti jõuab sinu tee siis nädala pärast esmaspäeval meie Lugemisnurka ka… :)

Aga kui sa seda raamatut lugeda ei jõua, siis võta ikkagi aeg-ajalt kätte mõni vana hea klassik ja usu mind – see on hämmastavalt hea toit su hingele ja vaimule!

Moonika King

PS Siinne kaunis pilt on Marge Nelgi looming. Vaata siit ka tema teisi pilte!

Advertisements
No comments yet

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: