Skip to content

Suhetest ja kehamälust

11. dets. 2010

Foto: Mait Jüriado

Kaasaegne teadus on teinud seitsmepenikoormasaapasuuruseid samme geenide ja aju uurimises. Me teame, et inimesel on 35 tuhat geeni ja et 99,9% on need kõikidel inimestel identsed. Aga just see teadmine kummutab laialt levinud teooria, et haigused on peamiselt geneetiliselt tingitud. Uuematel andmetel on vaid 2% kõikidest haigustest tingitud geneetilistest defektidest ning ülejäänud sellest, kuidas me oma geene reguleerime. Jah, geenid ei ole autistid, kel puudub kontakt ümbritsevaga. Geenid suhtlevad kogu aeg väliskeskkonnaga, et kehafunktsioonid suudaksid ikka ja jälle konkreetsete nõudmistega kohaneda. Siit jõuame ka selleni, et suhtlemine ja suhete kvaliteet mängib meie kehalise seisundi juures vägagi suurt rolli. Haigestumist võib pidada keha hoiatussignaaliks, et hinges on midagi korrast ära. Praegusel ajal on juba ka meditsiinis aru saadud, et emotsionaalsete seisundite ja hingelise ning füüsilise heaolu vahel valitseb vastastikune sõltuvus. Paljud meditsiinilised sümptomid on tasakaalust väljas olevate psühholoogiliste süsteemide tagajärg (kuid see ei tähenda, et kõik haigused on põhjustatud emotsionaalsetest pingetest jms!). Inimese hingel ja kehal on mälu ning kõik me mõtted ja tunded sellesse mällu jäädvustatud.

Viimaste aastakümnete neurobioloogilised uurimused on näidanud, et vaimne tegevus, aga ka inimestevahelised tunded ja läbielamised tekitavad ajus bioloogilisi muudatusi. Kui meil oleks näiteks võimalus korra aastas teha reis oma ajusse, siis avastaksime seal iga kord uusi või pea tundmatuseni muutunud maastikke. Põhjuseks ongi see, et meie kogemused, tunded ja elustiilid mõjutavad geenide aktiivsust ning muudavad aju struktuure. Kõik, mida me õpime ja kogeme, toimub aga seoses inimestevaheliste suhetega. Ning kõik need kogemused ja tunded salvestuvad me aju närvirakkude-võrgustikus. Loomulikult on sellel salvestatud kogetul suur mõju meie tervislikule seisundile. Kuna aju juhib erinevaid kehafunktsioone, siis pole ka midagi imestada selliste uurimistulemuste üle, mis teaduslikult kinnitavad, et depressioonid suurendavad südamehaiguste riski. Aga meie kehas toimuvad protsessid on veelgi keerulisemad: nimelt on inimkehal võime salvestada ka tajusid, mida me pole endale teadvustanud, ning meie keha võib ilma meie teadmata käivitada hingelisi ja bioloogilisi reaktsioone. Nii võivad näiteks endale teadvustamata lapseea hirmud või kaotusvalud hakata millalgi meie tervisele vingerpussi mängima… Seega ei tähenda suhted mitte ainult meie hingelisi kogemusi, vaid on ka oluliseks bioloogiliseks tervisefaktoriks. Kui suhted on häirunud, siis suureneb risk tervisehäiretele: „Kõige rohkem mõjutavad meie energeetilist seisundit inimsuhted ja valikud. Oluline on aus mäng inimsuhetes! Eetikal on tohutu innustav ja energiat jagav jõud.“ (Aili Paju) Neurobioloogia kinnitab, et inimestevahelised suhted ja psüühilised protsessid muudetakse ajus bioloogilisteks signaalideks. Kuid siin on jällegi oluline, kuidas me reageerime mingile välisele stressitekitavale olukorrale ja milline on meie subjektiivne hinnang sellele. See aga, mismoodi olukorda hindame, oleneb omakorda meie varasematest kogemustest, mis on salvestatud me ajus.

Nii et veelkord – suhted mõjutavad meid meeletult. Suhted ei mõjuta mitte ainult meie hingelist sfääri, vaid aju kaudu ka meie geene, bioloogilisi funktsioone ja organismi kehalisi struktuure. Kui sa näiteks põed mõnd kroonilist või raskemakujulist haigust, siis võiksid mõelda ka oma lähisuhete üle. Alustuseks olekski ehk hea lihtsalt jälgida, millal su tervislik seisund kehvemaks läheb. Mis sel ajal su elus juhtus? Äkki on seal mingeid seoseid su inimsuhetega? Usun, et sa võid nii mõndagi avastada, mida pole seni vast osanud tähele panna. Ja kui endale teatud seoseid teadvustada, siis on see juba suur samm edasi oma tervise hoidmise teel. Oma hingeelu ja oma suhete eest hoolitsemine on parim, mida sa ka oma keha heaks teha saad.

Moonika King

PS selle loo alusmaterjaliks on prof Joachim Bauer’i teos “Das Gedächtnis des Körpers. Wie Beziehungen und Lebensstile unsere Gene steuern“. Prof Joachim Bauer on neurobioloog, psühhosomaatika arst ja psühhoterapeut.

Advertisements
No comments yet

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: