Skip to content

Neli küünalt

19. dets. 2010

Foto: Mait Jüriado

Advendipärjal põles neli küünalt. Oli täiesti vaikne. Oli lausa nii vaikne, et võis kuulda, kuidas küünlad omavahel vestlema hakkasid. Esimene küünal ütles suure ohke saatel: „Minu nimi on Rahu. Mu tuli küll põleb, aga inimesed ei oska rahu hoida…“ Ta leek muutus aina väiksemaks ja väiksemaks ning kustus lõpuks. Teine küünal lehvitas oma leeki ja lausus: „Mina olen Usk. Aga ma olen üleliigne. Inimesed ei taha usust enam midagi teada…“ Ja tõmbetuul kustutas ta leegi. Tasaselt võttis nüüd sõna kolmas küünal ja lausus kurvalt: “Mina olen Armastus, aga mul ei ole enam üldse jõudu. Inimesed näevad vaid iseennast ega tee väljagi nendest, kes neist hoolivad…” Viimast korda heledalt lõõmama puhkedes kustus ka see tuluke. Siis tuli tuppa väike tüdruk ja hakkas kustunud küünlaid nähes peaaegu et nutma: “Te peate põlema! Te ei tohi ära kustuda!” Seepeale tegi neljas küünal häält: “Ära karda! Seni kuni mina põlen, saavad teised küünlad end minu leegist taas põlema süüdata. Mina olen Lootus!“  Siis võttiski tüdrukuke neljanda küünla ja süütas selle leegiga kõik teised küünlad taas…

Imelist 4. adventi!

Moonika King

Advertisements
No comments yet

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: