Skip to content

Loovalt endast hoolida

7. jaan. 2011

Foto: Mait Jüriado

Aina enam on meie ühiskonnas inimesi, keda vaevab mõni keeruline pikaajaline tervisehäire. Kroonilise haiguse diagnoosi saamine tähendab, et sellega seonduvate vaevustega peab toime tulema terve järgneva elu. Suurema osa krooniliste haiguste jaoks (nagu reuma, diabeet, astma, allergiad jne) pole tänaseni veel sellist ravi leitud, mis neist täielikult terveks saada aitaks. Taolise haiguse diagnoosi saanud inimene mõistab, et tervis pole midagi iseenesestmõistetavat. Tervis on seotud kehalise JA hingelise enesetundega: kehalistele valudele reageerib psüühika ning vastupidi – hingelised piinad mõjuvad alati ka kehale. Isegi kui valutab vaid üks kehaosa, siis kannatab ikkagi inimene tervikuna. Ja sellega tuleb arvestada ravimisel: „Inimene ei saa tervistuda, kui ei pöörata talle tähelepanu kui tervikule, kui ei mõtestata ega mõisteta tema läbielamisi, mis on põhjustanud energiakaotuse“ (Aili Paju).

Krooniliste haiguste kulg on äärmiselt individuaalne ja seal ei saa midagi ette ennustada. Just see ongi haigestunule üheks suureks mureallikaks – tulevikuperspektiivid on rohkem kui ähmased. Diagnoositud krooniline haigus tähendab seda, et sul on nüüd eluaegne „kaaslane“ – nüüd oleks kindlasti aeg tegeleda rohkem enda isikuga, üle vaadata oma elueesmärgid, väärtused ja suhted. Kuid kahtlemata tasub keskenduda ikkagi sellele, mida sa saad teha (ja mitte niivõrd oma haigust elu keskpunktiks seada).

Inimesed reageerivad kroonilisele haigusele individuaalselt ja väga erinevalt. Mõned kannatavad selle all raskelt, mõned saavad paremini hakkama ja näevad haiguses koguni väljakutset ja arenguimpulssi. Meditsiinilise ravi kõrval ongi just ennekõike inimese psüühilised ja sotsiaalsed ressursid need, mis aitavad vaatamata kõigele oma elu positiivselt kujundada. Tähtis pole mitte olla terve selles mõttes, et olla vaba haigustest, vaid oluline on olla terve mõistes, kuidas nende häirivate teguritega toime tulla, kuidas oma igapäevast elu koos haigusega meisterdada ja vajadusel nõnda korraldada, et vaevusi ei mõistetaks mitte elu piirangutena, vaid tingimustena, milles elu end kujundab. Ei ole ju olemas elu ilma häirete ja vastupanudeta. Seega ei ole ka haigus mitte ettekääne elu vastu, vaid haigus ise on üheks elu vormiks. Ja ka sellise elu eest tuleb hoolt kanda.

Kahtlemata oleneb sellise elu eest hoole kandmine inimese eluloost, elutingimustest ning sotsiaalsest keskkonnast. Aga inimese tahe ja uskumused on suure jõuga! Kui pole usku iseendasse ja tervenemisse, siis ei aita ükski ravim. Just kroonilise haiguse puhul oleneb päris palju sellest, kuidas inimene ise seda mõtestab ja selle kulgu mõjutab – oma eluviisi, oma tunnete ja mõtetega. Meie aja inimesed on harjunud teatud mõttes oma haigusi arstidele ära andma. Oma vaevused veeretatakse teiste kaela. Aga inimene ise on see, kes end väga palju aidata saab!

Veelkord: enesehool on siin märksõnaks. Võib-olla on raske sellega ise alustada, võib-olla ei oskagi kuskilt otsast alustada ega oma vajadusi sõnastada. Siis võib abi leida professionaalsetelt juhendajatelt: nii nõustajatelt, aga ka näiteks loovteraapiatest. Loovteraapiad on Lääne-Euroopas üheks levinud teraapiavormiks. Loovteraapiad on integreeritud haiglatesse ja taastusraviasutustesse ning nende mõju uuritakse ülikoolides teaduslike meetoditega (allpool on paar ingliskeelset tutvustavat videoklippi). Loovteraapiad kasutavad erinevaid mitteverbaalseid vahendeid selleks, et pakkuda abivajajatele turvalist võimalust oma probleemide teadvustamisel, emotsioonide väljendamisel ja individuaalsete sisemiste ressursside leidmisel. Kõik loovterapeutilised tegevused kohandatakse vastavalt abivajaja vajadustele, võimetele ja oskustele. Loovteraapiate alla kuuluvad muusika-, kunsti- ja liikumisteraapia ning psühhodraama. Kõik need on jõukohased kõigile – mingeid eelnevaid muusikalisi ega kunstilisi oskusi ega teadmisi pole vaja. Loovteraapiates ei õpetata pilli mängima ega ka maalima, vaid usaldatakse end erinevate vahendite abil loovprotsessile. Kõik, mis sünnib ja mida luuakse, on õige! Seeläbi, et nii kannatused kui ka jõuvarud muutuvad loovtegevuste läbi nähtavaks-kuuldavaks, avanevad teed enesetunde paranemisele ja muutustele. Loovteraapiaga võib tegeleda nii individuaalselt kui grupis, nii lihtsalt enese arendamiseks, kui ka konkreetse (tervise-) probleemiga toimetulemiseks. Ka MTÜ Minu Tasakaal hakkab pakkuma erinevaid loovteraapiaid kroonilistele haigetele ja nende lähedastele. Nende grupitööde eesmärgiks ei ole otseselt haiguste ravi, kuid loovteraapiates osalemine võib vallandada inimeses peituvaid tervendavaid potensiaale. Seega võib loovteraapiates osalemine olla tõhusaks täienduseks meditsiinilisele ravile. Järgmistes blogipostitustes saad sa lugeda erinevate loovteraapiate kohta lähemalt. Tutvu nende võimalustega ja tule proovi, kuidas sa saad päris põnevatel loovatel viisidel endale head teha :)

Moonika King

Muusika on liikumapanev ja tervendav vägi:

Kunstiline eneseväljendus aitab raskete haigustega toime tulla:

Advertisements
2 kommentaari leave one →
  1. 1. veebr. 2011 00:27

    Ma just lõpetasin enda 2 tunnise kunstiteraapiaga. Ma pole kaua aega nii hästi ennerast tundnud:)
    Päikest.

    • 4. veebr. 2011 19:35

      Jah, endale saab kunsti läbi päris palju head teha. Vahel on tore ka koos teistega neid kogemusi jagada :) Rõõmu!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: