Skip to content

Oma juuri kuulata…

17. veebr. 2011

Triinu Taul

Sealt künkalt algas imeline aas,
näis vastu taevasina sünk ja paljas.
Seal hiirekõrvul rohi oli maas,
nii imevärske ja nii igihaljas.
Sealt künkalt algas imeline aas.

Me kuulsime, kuis puude süda lõi
ja tundsime, kuis mullast võrsus rohi.
Puud hüüdsid hääletult: ei või, ei või
ja vaikne rohi sosistas: ei tohi.
Me kuulsime, kuis puude süda lõi…

Need luuleread on kirjutanud Jaan Kross. Tuttavad võivad need olla sulle aga ennekõike vendade Urbide laulu kaudu. Kuulata puude südametukseid, mulla võrsumist, rohu sosinat – need imelised oskused on meie linnastunud inimestel kui mitte päris kaduma läinud, siis „roostes“ kindlasti. Kuulata oma juuri on samuti üks väärt oskus, just seda kuulamisoskust aitavad meil teritada meie oma pärimusmuusikud. Pärimusmuusikute pärusmaa ongi meie esiisade (aga ka teiste sugulasrahvaste) traditsioon – nii rahva- ja regilaulu, kui ka omaaegsete instrumentide (parmupill, torupill jm) vahendusel. Pärimusmuusika aitab meil tulla oma juurte juurde selliste helide ja rütmide abil, mis on meil juba niiöelda veres. Ja uskuge või mitte – seda muusikat kuulates, selle sees olles ja ka jõudumööda kaasa tehes võib tõesti tunnetada, et mingi ürgne vägi tulebki minusse. Seda oli meil võimalik kogeda äsja toimunud T-õhtul, kus külalisesinejaks oli mitmekülgne noor pärimusmuusik Triinu Taul. Helletuse ja kiigelauluga alustades sai õhtu kohe hea muusikalise hoo sisse. Triinu selgitused nii laulude kui erinevate pillide kohta muutsid meie maailmapildi kohe päris palju avaramaks. Oli huvitav kuulda, et Põhja-Eestis kiiguti aeglasemas tempos ja kuidagi mediteerivamalt ning Lõuna-Eestis hoopis rõõmsama ja hoogsama laulu saatel. Oli rõõm kogeda parmupilli tantsulugu, mis jala tõepoolest tatsuma pani. Uskumatu, et ühel väikesel metallikillukesel selline vägi sees on! Ka torupillihelid ei jäänud sel õhtul kõlamata, tunnistan, et minu hinge puudutasid need küll üsna sügavalt. See on üks pill, mille helidemaailma ei oskagi õieti kirjeldada, igatahes paneb see vere sees vemmeldama ja juurtetunnetuse võbisema. Saime teada, et Triinu pere ongi Eestis ainuke torupillimeistrite pere (isa on nüüdseks oma oskused ja tegevuse pärandanud pojale). Kuid huvitav on meie maa omapära – nimelt erinevalt Shoti seelikutes meestest on Eestis torupillimängijateks peamiselt naisterahvad! Õppida saab seda instrumenti (nagu ka pärimusmuusikat üldse) TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias, kus ka Triinu ise tudeerib. Kuulmismeelele pühendatud T-õhtul saime kuulda ka äärmiselt omapärast pikkvilet, mis pärineb Norrast ja kõlab kui Võluflööt.

Triinu Taul

Suurem osa õhtust oli siiski laulu päralt. Triinu eestvedamisel saime ka ise regilaulu laulda ja selle ühendavat ning meeliülendavat toimet kogeda. Väga kaunid olid ka Triinu (ja tema õe Anu) enda loodud laulud, ühte neist saad blogiloo lõpus ka kuulata. Muljetavaldav on joigumise ja kurguhääle helidemaailm, need loitsusarnased laulud võivad tõesti ka tervendavalt mõjuda. Igatahes oli tugevalt tunda, kuidas nad mõjutasid teadvust ja täiesti usutav on, et just nende helide abil on võimalik jõuda ka muutunud teadvuse seisunditesse. Pisut rääkisime ka muusika ravitoimest, ning leidsime, et just pärimusmuusika raviv vägi on teema, mida võiks veel lähemalt uurida. Äärmiselt põnev oli õhtu teises pooles tehtud pärimusmuusikaline reis läbi Rootsi, Saami, Leedu, Valgevene ja Ungari. Eriti südamelähedaseks on Triinule just Ungari rahvalaulud ja seda sümpaatiat oli tema esituses ka väga hästi kuulda. Õhtu lõpetasime ühise ja improvisatsioonilise regilauluga – selles väljendatud rõõm ja tänu jäid meile kõigile rindu helisema.

Oma esivanemate viiside ja rütmidega lähem tutvumine on oma juurte kuulamisel äärmiselt oluline. Ja oma juuri tasub kuulata, sest see annab meile igapäevaelus tuge. Oma juurtest teadlik olemine aitab kaasa sellele, et elu imelisel aasal „nõtke tüvega“ (= sirge seljaga) edasi minna, tuulel rõõmsalt „okstes“ laulda lasta ja vahete-vahel ka koos teistega ümisedes või täiel rinnal helletades head ühist väge ammutada.

…Ehk küll me ümber kivist linn on taas,
me kõnnime, kui kõnniks me legendis.
Neist õitest algas imeline aas,
nüüd kõik need õied õitsevad meis endis
ehk küll me ümber kivist linn on taas…

Suur-suur tänu Triinu Taulile selle muusikat ja (taas-)avastamisrõõmu täis õhtu eest! Jätkugu Triinul seda laululusti veel kauaks! :)

Moonika King

Advertisements
No comments yet

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: