Skip to content

Katsu terviseks!

26. mai 2011

Alar Krautman

Tahad, ma katsun sind? Või eelistad hoopis triikimist? Võin sind ehk natuke mudida ja mutsida? … Katsumine, triikimine, mudimine, mutsimine, tasumine ja kloppimine võivad tõepoolest head teha, usu mind! Tegu pole millegi piinarikkaga, vaid vastupidi – kõik need nimetatud tegevused mõjuvad hästi nii ihule kui hingele. Kui seda õigesti ja südamega teha. Eilsel T-õhtul saime seda omal nahal kogeda. Nimelt oli seekord teemaks kompimismeel ning meie esivanemate massaaživõtetest ja eesti pärimusmeditsiinist oli rääkima tulnud Eesti Pärimusmeditsiini Ühingu eestkõneleja ja Lahemaa Tervisekooli juhataja Alar Krautman. Tema juba teab, kuidas need asjad vanasti käisid! Ja tema jagas ka meile tarkusi, kuidas me ise saaks endale head teha.

Võib-olla sa mäletad, kuidas su vanaema palus sul oma kaelasooni mudida? Või vanaisa ägas mõnusalt, kui peale rasket tööpäeva keegi tema selga triikis ja kloppis? Eesti vanarahvas teadis, mis on hea ja kuidas seda teha. Neid niinimetatud massaaživõtteid praktiseeriti perekonnas ja see kuulus täiesti loomulikult argipäeva juurde. Muidugi oli ka toona kogukondades „spetsialiste“ ehk siis teadjaid, kes olid mudimisele jm spetsialiseerunud. 18.-19. sajandist on näiteks teada, et Viru-Jaagupis tegutses Vedru-Leenu, kes oskas reumat ravida. Muhumaal oli väekas mees Korja-Madis, kes ravis erinevaid haigusi ja pani käsi peale. Igasugustele nikastustele oli aga spetsialiseerunud Vana-Tiidu. Virkadeks kutsuti neid, kes taimedega ravisid ja kui keegi kävi lumbumas, siis oli ta nõia juurest abi otsimas käinud.

T-õhtul osalejad

Meie esivanemate ravikunst (loe: eesti pärimusmeditsiin) on alati kuulunud meie rahva olemise juurde, nagu meie olemise juurde on kuulunud ka regilaul, rahvatants, talgud, hiied, ilmavaatlus jm. See kõik on seotud maailmapildiga, kus aktsepteeritakse ka seda, millest aru ei saada. Asjad lihtsalt on.  Ja toimivad. Tänapäeval on arusaamad muutunud: kõik peab olema mõistetav ja mõõdetav ja järgiproovitav – ainult see on tõene, ainult selline on meie maailm. Kas ikka on? … Meie esivanemad suhtusid elusse teistmoodi, nende jaoks oli kõik hingestatud, nad uskusid kogemusi ja jagasid seda elutarkust oma järeltulijatele. Nad olid kogenud, et katsumine (loe: massaaž) teeb head. Kuid nende ravikunsti-arsenalis oli mitmesuguseid abivahendeid:

  • Kõik looduses leiduv võib olla ravim! Ravida võib kõigega – tule, vee, mulla, taimede, loomadega jne. Tuleb vaid teada, kuidas.
  • Saun ja taimeravi. Saun on olnud meile nii elu- kui ka ravikohaks. Sageli kasutati ka pealepuhumist, millega anti ravile veel juurde oma hingejõudu, aga vahel lausuti ka sosinal neid loitsusõnu, mida abivajaja kuulda ei tohtinud.
  • 19. sajandil olid levinud igasugused verelaskmise vormid, pandi verekuppe, kasutati ka kupukirvest, lasti aadrit (nt peavalude, hambavalude, seljavalude korral – alati spetsiaalsest kohast), kasutati ka soonelõikamist.
  • Loomad ja putukad: kasutati sipelgaid, mesilasi, rästikuid, kaane. Praeguseks on kahjuks eesti kaani järjepidevus hakanud kaduma ja meie looduslikes vetes ravikaane peaaegu et enam polegi.
  • Sõna ja hääle kasutamine. Sõna jõudu pidasid meie esivanemad väga oluliseks, ka näiteks igapäevaelus peeti oma lubadustest kinni jne. Lausumised, loitsimine, riitused ja palved on saatnud eestlasi iidsetest aegadest peale.
  • Käelised raviviisid ehk siis meie mõistes ennekõike massaaž, aga ka käte pealepanek ja väe korrastamine. Sellel valdkonnal me T-õhtul pikemalt peatusimegi.

veskikivi võte

Olgu, ma küsin siis veelkord: „Tahad, ma katsun sind?“ Aga kuidas? Kätega teise inimese kallale minemine nõuab teadmist ja kogemust, kui sa tahad talle head teha. Igal meist on ju oma personaalne ruum ja igaüks reageerib puudutusele. Me teeme instinktiivselt vahet, milline puudutus meid häirib. Juba iidsetest aegadest on meie ajaloolisse mällu talletunud, et puudutus võib tähendada kas rünnakut või paaritumissoovi ning puudutus võib olla kas ohtlik või ohutu. Õlale patsutamine teeb meile enamasti head, aga pea ja selja katsumisega tuleb ettevaatlik olla. Käe puudutamine on tavaliselt märguanne, et tahan sinuga kontakti, tahan sinuga suhelda. Oluline on ka, kuidas puudutatakse – kas see on õrn paitus või muljumine või koguni löökvõte. Ka massaažis võib inimene kogeda nn hakkimis- ja klobimisvõtteid rünnakuna, seega tuleb eelnevalt rahulikult, aeglaselt ja rütmiliselt alustada, et inimene tunneks, et see on ohutu. Alar Krautman rõhutas, et on küll massaaživõtteid, mida saab õppida, aga kõige parem asi on soe ja pehme käsi. Lihtsalt. Kui sa tahad iseendale või oma lähedasele head teha, siis polegi mingeid trikke vaja. Muidugi, kui sa tahad ravitsejaks saada, siis on vaja ka teadmisi ja kogemusi. Siis peab teadma ka massaaži etappe (näit alguses „rajalt maha võtmine“ ehk argielust välja lülitamine, siis soojendavad puudutused, vajutuse, venitused jm ning lõpuks taas „raja peale tagasi aitamine“). Ja tuleb teada ka seda, et mutsimine ja triikimine pole soovitatav ägedate põletike, kõrge vererõhu, raskete organite kahjustuste, kasvajate, joobe ja mädakollete puhul.

T-õhtul osalejad

Igatahes oli see teemaõhtu koos Alar Krautmaniga äärmiselt inspireeriv ja äratas huvi eesti pärimusmeditsiini edasi uurima. Enese eest hoolimisel tasub kindlasti arvestada meie esivanemate tarkusega ning kasutada nende võtteid ja toiminguid, et oma elujõudu turgutada. Tõesti saab just lihtsate, loomulike, looduslike vahenditega aidata iseennast ja oma lähedasi – tuleb vaid usaldada ja vastutada. Just seda Alar Krautman meid tegema julgustaski ja me soovime talle südamest jaksu ja rõõmu sellise vajaliku valdkonna edendamisel nagu seda on eesti pärimusmeditsiin. Aitäh, Alar!

Moonika King

Advertisements
2 kommentaari leave one →
  1. Kairi permalink
    26. mai 2011 21:58

    Teadmine katsumisest- pigista-hoia-lase aeglaselt lahti oli hea uus teadmine

    • 27. mai 2011 07:39

      Jah, see jäi siinses loos mainimata (nagu ka erinevad käevõtted jms) – aitäh tagasiside eest, Kairi! Kaks tundi on muidugi äärmiselt lühike aeg selle teema jaoks, aga väikese isuäratava sissejuhatuse saime ikkagi :)

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: