Ilusamaks ja elusamaks

Roheline on pulbitseva elu värv. See on ilusa ja tasakaaluka elu värv. Ja praegu on rohelust me ümber veel küll ja küll. Siiski, üksikud värvitupsud puudel annavad märku aastaaja vahetumisest. Siin-seal võib näha pihlamarjade punaseid laike ja siin-seal on kaselehed kolletama hakanud. Sügise märgid meenutavad meile, et elus käib kõik muudkui ringiratast. Kõik kulgeb oma teada-tuntud rada pidi, kuid alati ka midagi uut ja üllatavat pakkudes. Kindel rütm ja uudsed „värvilaigud“ hoiavad meid elusana. See on tasakaal – kõik kulgeb oma vana rada ning kõiges on ikka ja jälle ka värsket kirevust.  Tasakaalukus ei tähenda suure roosa mulli sees elamist. Tasakaalus endas on liikumist, muutumist, rütmi – just nagu looduseski. Loodus on see suur Õpetaja, kellelt me võime õppida nii tasakaalukust kui ka ehedat olemist – et saada elusamaks…

Elusamus on see, mida endas leida ja hoida tasub. Milline on elusamus sinus, see peegeldub sinu suhetes, sinu kooselamise oskuses ja tahtes. Tartu Ülikooli biosemiootika professor Kalevi Kull on kirjutanud: „Elu on kooselu. Elu on ökosüsteem, elu on suhted, mis on ja päranduvad, suhted me vahel ja me sees, mitte see aine, millest me koosneme. Need suhted kanduvad edasi ja võivad täiustuda, ka kui rakud vahetuvad, ka kui isendid surevad ja sünnivad. /-/ Tasakaal on täiskasvanuks olemine, elamine niimoodi, kuidas saaks ikka ja alati, elamist äramuutmata. Aina paisudes ja kasvades nii ei saa – täis kasvanud olek kultuuril ja majandusel tähendab seda, et enam ei kasva. Täiustub aga küll. Ei või energiat aina rohkem toota või impordist-ekspordist-transiidist väga sõltuv olla, sest see poleks küps iseseisvus.  /-/ Ellujäämine ei ole oluline. Elusolemine on oluline. Meil on lootust olla täiuslikumad… elusamad“.

Just! Elusus kooselamises – selle üle tasub mõtiskleda, seda silmas pidades toimida… Ma usun. Ja olen veendunud, et uudistav meel ja uudsed vaatenurgad muudavad mind elusamaks. Ja muidugi ka kooselu – iseend ja elu täiustades. Tuleb vaid endasse uskuda ja julgeda ilusa elu uksest sisse astuda. Ka Doris Kareva on öelnud, et olemise olemus on koosolemine: „Alles koosolemise läbi saab olemine enesest teadlikuks, ärkab väärtus ja väärikus, paratamatus ja mäss selle vastu, vabadus, vastutus – hirmvahe tera, millel kulgeb kogu eksistents.“

Aga… mis muudab sind elusamaks? Kus ja kellega koos oled sa elusam? Kes on sinu „ilusa elu ukse“ taga sind ootamas? :)

Moonika King