Liigu sisu juurde

Üleminekud

31. dets. 2011
tags: ,

Kõiges me elus on oma rütm. Ja üheks suurimaks rütmiks inimelus on aastaringid. Aastast aastasse korduvad ikka need ühed ja samad tähtpäevad, olles justkui poideks elumeres. Ühe aastaringi vahetumine teisega on üleminekuaeg. See on aeg, mil oleme teinud kokkuvõtted möödunu kohta ja vaatame lootusrikka pilguga uue poole. Läheme taas kogemuste võrra rikkamana vanast uude üle ja võtame kaasa meeldiva ning õpetliku.

Üleminekutega on juba ammustest aegadest kaasas käinud ka oma rituaalid. Meie maal on vana-aasta õhtul tavapäraselt õnne valatud ja ka muul moel tulevikku ennustatud. Meil on kombeks vana aasta kärarikkalt ära saata ja uue saabumisel üksteisele head soovida. Üleminekuid on peetud tähtsateks ja tähendusrikasteks aegadeks ka muudes maades ja kultuurides. Näiteks etruskidel on jumalanna Juno just nimelt sissepääsude, läbipääsude, väravate ja uste jumalanna. Teda kujutati väravana, millel on kaks nägu ja mis vaatavad kahte suunda: ette ja taha, möödunule ja tulevale. Juno kehastas endas seega just üleminekuhetke vanalt uuele. Hiljem sai sellest jumalannast kahenäoline jumal Janus, kellele olid pühendatud kõik väravad (siit ka aasta esimese kuu nimetus – jaanuar).

Vana-aasta õhtu on teatud punkt, milles anname mööduvale aastale hüvastijätukäe ning sirutame terekäe uuele vastu. See üleminekuaeg kordub küll aastast aastasse, kuid uue aasta tulekus on alati midagi salapärast. Usun, et see on lootus ja usk, et läheme üle millessegi helgemasse. Doris Kareva on ilmaringi kohta kaunid sõnad kirja pannud: „Ajad tulevad ja lähevad; sekundis sõlmuvad saatused võivad pöörata, paisata sind silmitsi sootuks ettearvamatuga. Ajad nii teevadki, aegadel on oma asi ajada, oma lugu kududa. Las nemad olla. Inimene on iseenda aeg, iseoma lugu. Tema teeb, mis temal teha on. Mida varem ta seda taipab, seda parem. Seda rohkem jõuab. Seda rohkem on jõudu ja rõõmu. Antagu ainult olla.“

Olgu sul aega oma loo loomiseks! :)

Head uut aastaringi!

Moonika King

No comments yet

Lisa kommentaar